GDPR teistes riikides

Andmeid nimetatakse uueks naftaks nii sageli, et sellest on saanud klišee, ja just seepärast on nii paljud riigid vastu võtnud seadused selle kohta, mis isikuandmetega juhtub. Need seadused reguleerivad, kuidas andmeid kogutakse, säilitatakse, töödeldakse ja edasi antakse, nii et inimestel jääb sõnaõigus oma privaatsuse üle.

Euroopa Liit: GDPR

Isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR) on neist seadustest tuntuim. See hakkas kehtima 2018. aastal ja kirjutati selleks, et tugevdada andmekaitset Euroopa Liidu inimeste jaoks. Ettevõte, kes kogub andmeid ELi elanike kohta, peab küsima nõusolekut, ütlema selgelt, kuidas andmeid kasutatakse, ja hoidma neid turvaliselt. Reeglite rikkumise eest on trahvid tõsised.

Ameerika Ühendriigid: CCPA ja HIPAA

Ameerika Ühendriikides annab California Consumer Privacy Act (CCPA) inimestele õiguse teada, millist isikuandmestikku ettevõte on kogunud, ja lasta see kustutada. Health Insurance Portability and Accountability Act (HIPAA) hõlmab terviseandmeid.

Teised riigid

Kanada, India, Brasiilia, Lõuna-Korea ja paljud riigid nende vahel on vastu võtnud oma privaatsusseadused. Üksikasjad erinevad. Ühine on nõue läbipaistvuse, nõusoleku ja kustutamisõiguse järele.

Kokkuvõte

Isikuandmetest on saanud miski, mille eest ettevõtted maksavad. Seadused, mis piiravad, mida nad nendega teha tohivad, on olulised, sest need sunnivad andmeid hoolikamalt käsitlema ja jätavad sulle viisi otsustada, kes neid näeb ja kuidas neid kasutatakse. Ikka tasub reegleid ise tunda ja olla teadlik selles, mida sa edasi annad.