Kui andmed on uus nafta, kas FAANG on uus OPEC?

Mõte, et andmed on uus nafta, nagu Clive Humby 2006. aastal sõnastas, on saanud populaarseks ütluseks, millega rõhutatakse andmete tähtsust digimajanduses. Naftaturul ja andmemajandusel on tegelikult palju ühist. Naftaturgu on kaua valitsenud OPEC (Organization of the Petroleum Exporting Countries), mis reguleerib nafta hinda oma riiklike naftafirmade kaudu. Tänases digimajanduses on andmetest saanud kõige tähtsam kaup ning FAANG (Facebook, Apple, Amazon, Netflix ja Google) on turu samamoodi nurka surunud, hoides kauba üle ainuõigust.  

Kuidas me siia jõudsime

20. sajandi alguses nägi maailm majanduslikku murrangut, mida vedas nafta avastamine ja kasutuselevõtt. Must kuld, nagu seda kutsuti, sai tööstusmajanduste eluveeks: see pani liikuma kõik autodest tehasteni, küttis kodusid ja kütis isegi sõdu. Pärast esialgset avastamisfaasi koondus turg kiiresti suurteks riiklikeks institutsioonideks, mis moodustasid OPECi. See lubas neil ettevõtetel nafta hinda dikteerida ja turujõuga monopolikasumit teenida. Järjest laienedes ja turgu enda kätte koondades said nad aina võimsamaks.  

21. sajandisse hüpates oleme keset teist kaubapõhist murrangut, aga seekord on kõige väärtuslikum kaup andmed. Elame maailmas, kus iga suhtlus, iga tehing ja iga liigutus tekitab killukese andmeid. Nutitelefonid, nutikodud, sotsiaalmeedia, veebiostud ja loendamatud teised tehnoloogiad tekitavad meie kohta pidevalt tohutul hulgal isikuandmeid ning lisavad iga päev sinu digitaalsele jalajäljele.

Tänapäeval on kõige kasumlikumad ettevõtted need, kelle käes on võti isikuandmete kogumiseks ja neile ligipääsuks. FAANGi-sugused ettevõtted on nüüd maailma suurimad ja neil on ülejäänud majanduse üle sarnane võim. Aga kas FAANGist on saanud uus OPEC? Sellele vastamiseks peame kaupu endid ja majanduses valitsevaid turutingimusi lähemalt vaatama.  

Kuidas läheb, 1. osa: andmete majandus

Mõtle hetkeks naftale. Toorkujul pole sellest suurt kasu. Aga kui see on rafineeritud, käitab see majandust ja toidab paljude ettevõtete kasumit. Samamoodi on toorandmed ettevõtetele harva kasulikud. Alles siis, kui need on töödeldud ja analüüsitud, saavad neist väärtuslik teave. Selle tulemusena on üles ehitatud terve tööstusharu, mis kogub, töötleb ja analüüsib isikuandmeid. Ettevõtted kasutavad neid rafineeritud andmeid, et mõista klientide käitumist, ennustada trende, parandada tooteid ja teha teadlikumaid otsuseid. Nafta puurimise asemel koguvad ja analüüsivad kõige väärtuslikumad ettevõtted isikuandmeid. Seetõttu domineerivad avalikes indeksites ja börsil need ettevõtted, kes oskavad andmeid hästi tekitada või tõlgendada.  

Aga erinevalt naftast ei ole andmed lõplik ressurss. Me ei karda, et andmed otsa saavad. Tegelikult kasvab tekkivate andmete hulk igal aastal järsult, sest tegevusi ja suhtlusi tuleb juurde. Andmed ei ole seega lõplik ressurss ning ettevõtted, kes seda ökosüsteemi valitsevad, on konkurentsile vähem haavatavad. Kvaliteetseid andmeid suudavad tekitada väga vähesed ettevõtted. Andmete ümber ehitatud monopol läheb seega iga minutiga hullemaks, samal ajal kui konkurentidel on turule sisenemine aina raskem. Sinu isikuandmete ümber ehitatud turg on koondunud väheste võtmemängijate kätte, nagu Amazon, Google, Meta ja teised.  

Pealegi ei ole andmed rivaalsed. Andmekogumit saab müüa paljudele ostjatele ja paljud saavad seda kasutada. Naftatünn saab autot kütta ainult ühe korra ja dollarit saab kulutada ainult ühe korra, aga andmekogumit saab korraga kasutada mitmes algoritmis, analüüsis ja rakenduses. Seetõttu saab andmeid müüa eri ostjatele, kes neid kasutavad ning müüvad andmed või nendest saadud teadmised edasi. Nii saavad nutitelefoni kasutajad selle korduva protsessi kaudu oma andmeid müüa sadadele, kui mitte tuhandetele ettevõtetele, ilma et nad ise sentigi saaksid. Kasutaja vaatenurgast tundub see ebaõiglane.  

Lõpuks ei ole andmed naftaga võrreldes asendatavad. Asendatavus tähendab, et kauba ühe ühiku saab eelistuseta teise vastu vahetada. See kehtib sama kvaliteediklassi naftatünni või USA dollari kohta, aga mitte andmete kohta, kus andmekogumi üksikväärtus võib tohutult kõikuda. See tekitab suuri lõhesid, nii et andmeid suudavad tegelikult rahaks teha ainult väravavahid nagu FAANG, kellel on sinu andmetele parim ligipääs, samal ajal kui teised seda ei suuda.

Sinu Facebooki või Google'i andmed ühe kirjena ületavad kaugelt selle väärtuse, mis on sinu ilmarakendusel sinu kohta. Samamoodi on eelmise kuu finantsandmed, kus on kirjas kogu sinu sissetulek, kulud ja saldo, ihaldusväärsemad kui aasta tagused andmed. Seetõttu püüavad kõige suurema ulatusega ja üldiselt kasutajatega kõige rohkem suhtlevad rakendused kõige rohkem väärtust ning tekitavad kõige väärtuslikumaid andmeid. Ja seda oskavad kõige paremini jällegi FAANGi ettevõtted. Kui sul on huvi, kui palju su andmed väärt on, on meil sel teemal põhjalik blogipostitus, mis läheb palju detailsemaks.  

Kuidas läheb, 2. osa: andmemonopolid

Tundub, et andmed on kaugelt kõige kasumlikum kaup, mida omada. Kus on siis Wall Streeti redditorite hulk, kes otsib liiga suure võimendusega ja uhke nimega struktureeritud finantstooteid, mis investeerivad andmetesse kui kaupa? Nad jäävad sellest muljetavaldavast investeerimisvõimalusest ilma. See viib meid praeguse andmemajanduse suurima probleemini. Kaup, millele see on ehitatud, ei kaubelda enamjaolt vabal turul, vaid on väheste väravavahtide käes.

FAANG on neist väravavahtidest kõige silmapaistvam. Andmed on seega kaup, millele sul ligipääsu ei ole, mida kontrollivad täielikult vähesed ettevõtted, kes haaravad peaaegu kogu sellega tekkiva väärtuse ja kellel on turujõud. Kõlab minu kõrvale nagu naftaturg ja OPEC. Lisaks on andmemajandusel kolm omadust, mis teevad olukorra veel hullemaks.

Esiteks annab mitteasendatavus suurtele andmekogujatele selge eelise. Teiseks on andmed mitterivaalne kaup, mis tähendab, et ettevõtted saavad neid ikka ja jälle müüa, ilma et nad tekkinud väärtust jagaksid. Kolmandaks annab see, et andmed ei ole lõplik ressurss, vaid tekivad üha kiiremas tempos, rohkem võimu ettevõtetele, kellel turujõud juba on, sest nad loovad aina rohkem seda kaupa, millest nad kõige rohkem väärtust ammutavad.

Neid kolme erinevust nafta ja andmete vahel vaadates näeme, et andmemajandusel läheb naftaturust veel kehvemini ja turujõud koondub veelgi: vähem ettevõtteid hoiab rohkem andmeid ja seega rohkem majanduslikku võimu.  

Mis on meie lahendus?  

Andmemajanduse ümberkujundamine alt üles. Selle asemel et suvalise valitsuse regulatsiooniga FAANGi turujõudu piirata, algab andmemajanduse ümberkujundamine nende teenuste kasutajatest. Kui anname kasutajatele ülevaate eri viisidest, kuidas nende andmeid kasutatakse ja kuidas need teistele ettevõtetele väärtust loovad, anname kasutajatele läbipaistvuse nende andmemajanduse praegusesse seisu.

Järgmiseks anname oma kasutajatele võimaluse jagada oma andmeid usaldusväärsete osapooltega, soodustades andmevahetust usaldusväärsete partnerite vahel, kes teevad tehinguid ainult kasutaja nõusolekul ja iga üksiku kasutaja huvides. Põhiline erinevus andmemajanduse ja nafta vahel on see, et andmete puuraukudeks ei ole avamere naftaplatvormid. Need on sinu esiõues, või teisisõnu sinu nutitelefonis, nutiseadmetes ja kõigis rakendustes, mida sa kasutad. See tähendab, et sul on ligipääs kaubale, mida neil vaja on.

Andmete puuraugud on sinu kontrolli all. Datapods usub, et on ainult õiglane, kui sul on selle allika üle täielik kontroll ja sinu andmeid tohivad saada ning neist väärtust ammutada ainult need osapooled, kellele sa seda konkreetselt soovid. Kui andmeallikad on sinu kontrolli all, pole põhjust lasta FAANGil saada sama võimsaks kui OPEC.

‍